neljapäev, 31. detsember 2009

Linik

Õnnitlus

Head vana- aasta lõppu ja veel paremat uut aastat! Palju ilusaid lapitöid!

neljapäev, 17. detsember 2009

Kaared-kaared

lisan veidi pildimaterjali vanemale postitusele Ideeleiust lapitekini täienduseks,
peale mida soetasin varustusse väärt joonlaua
et töö lihtsamalt läheks ja kiiremini õmblemiseni jõuda soovitan detailid joonestada otse kanga pahemale poolele pehme hariliku pliiatsiga. pliiatsijoon on lõikejoon, mis ei jää hiljem kuskilt näha ega tekita probleeme. detaili suurusele arvestad koheselt õmblusvaru sisse. kaarjate õmbluste puhul ikka võimalikult kitsa: 0,5-0,7cm. täpsus õmblemisel ning joonestamisel on väga oluline! mina püüdsin õmblemisel iga kahe detaili tagant ajada läbilõike jooned kohakuti.



teisipäev, 15. detsember 2009

Vana moodi teppimisest asjaosalise pilgu läbi

Mul ikka veab! Kolistasin mööda netti, nagu ikka, lapiteemalisi radu ja sattusin Kukupai blogisse ja leidsin, et käsitsi teppimine raamil ei olegi veel absoluutne ajalugu! Järgnev jutt siis kopitud Kukupai blogist:

Vatitekid

Vaatasin oma vatitekki - ilmselt hakkab selle aeg ümber saama. See on siis viimane nendest, mis mu vanaema omal ajal õmbles.
Vanasti magati talviti ikka paksu vatiteki all. Meie pere tekid olid kõik vanaema näputöö.
Ega see tekiõmblemine midagi keerulist olegi. Poest tuli koju tuua sobiv kogus riiet, algul sits, hiljem ka juba atlass-siid, mitu pakki õmblusvatti, mõned rullid nr.20 õmblusniiti ja pakk sobiva pikkusega nõelu. Teravad käärid ja sõrmkübar olid mu vanaemal veel sõjaeelsest ajast (ja need on mul tänaseni alles, käärid kasutusel, aga sõrmkübar on liiga suur ja ajan ilma läbi). Veel läks vaja pikka joonlauda ja rätsepakriiti (selle puudumisel käis õhukesekskulunud seebitükk kah).
Esimese õhtu töö oli teki raamile panemine. Tekiraam olevat olnud mu vanavanaisa enda kätetöö. Kaarjatele jalgadele toetus kaks otsalauda, samuti kaarjad, keskel poom, mis seda kaadervärki koos pidi hoidma, ning kahel pool ümarad puud, mille ümber tekk keriti. Kummagi tekipuu küljes oli paks lõuendiriba, nende külge õmmeldi tekimaterjal kinni. Ja otsalaudade pool olid veel puust treitud hammasrattad, mille abil siis tekipuud fikseeriti.
Ühest servast õmmeldi tekipooled lõuendi külge, siis hakati nende vahele vatti laotama. Seda tuli teha korralikult, et tekk ikka ühtlase paksusega tuleks. Kui puudevahe täis sai laotud, keriti see ühele puule ja täideti järgmine osa, nii seni kuni kogu teki pikkus täis sai. Siis õmmeldi ka teine tekiots lõuendi külge.
Järgnes peen töö - joonlaua ja kriidi abiga veeti riidele teppimisjooned. Kogenud tekiõmblejana teadis vanaema juba peast, kui suured ruudud peavad tulema, et kogu tekk ühtlane oleks. Minu osa oli joonlaua teist otsa paigal pidada.
Ja algaski teppimine - iseenest üks tuim ja tüütu nõelaga torkimine. Aga mulle meeldis neil tekiõmblemise õhtutel vanaema kõrval istuda ja tema jutte kuulata. Vahel lubati mul endalgi natuke nõela-niiti käes hoida, seda küll siis, kui polnud tellimustöö. Ja kui raamitäis tepitud sai, tuli valmis tekiosa puule kerida ja uuele osale jooned märkida. Ei mäletagi täpselt, aga ega üle nädala ühele tekile kulunud küll.
Pärast teppimist, kui tekk juba raamilt maha sai võetud, tulid veel ääred kinni õmmelda korralikult ühtlaste pistetega. Nurgad pidid teravad jääma, et tekk ikka ilus oleks.
Teised tekid on kõik ära kulunud, aga üks seisab mul veel ema juures. See on mu kahe vanaema ühine kingitus - isapoolne vanaema Tartust kinkis imeilusa tikitud atlassvaiba ja emapoolne vanaema siis õmbles sellest mulle teki. Tekk sai nii ilus, et ei raatsinud teda niisama voodisse pannagi. Ehk leidub sellelegi kunagi väärikas kasutusviis.

Teppimisraamide esimene tööpäev Päkapikumaal


Nagu ma ennist siin juba mainisin, plaanisin tekiraamid "Päkapikumaa" raames üles panna ja proovitöö kah ära teha.
Kõigepealt katsetasime kodus, et kuidas need raamid täpselt püsti seisavad ja et kas on ka töökorras vigurid.


On küll. Kõik oli ok. Nö. tekipuud sai uued tehtud, vanad olid kadunud. Ostsime poest lihtsalt ümarliistud, mees lihvis (ei mina tea, et täpselt kuidas ta seda tegi) otsad nelinurkseiks ja toksis ka naelad pidureiks sisse.
Valmistasin ette ka teki mida seal raamidel siis teppida. Täpsemalt öeldes: pildi. Teki mõõte ta ikka välja ei anna.


Jõuluteemaline "Kolme kuuse pilt". Hästi naivistlik aga omamoodi armas. Sobis hästi. Kuused on aplikatsoontehnikas lihtsalt sik-sak pistega aluskangale õmmeldud. Materjaliks mööbliriie.
Et tekk teppimise ajal paigalt ei nihkuks, õmblesin alumise voodri traagelpistetega tekipuu külge.


Sellega olid ettevalmistused tehtud. Järgmine päev, st. täna sättisin raami päkapikumajas üles ja saabusidki kohe esimesed teppijad/vateerijad.


Mõte siis ongi seda tekki nii teppida, et nööpide abil kaunistatakse kuuske. Mina tepin serva ja tausta, sest see on pisut igavam tegevus. (Nohh, kuidas nüüd võtta? Käsitsi saab ju igasugu mustreid tekitada, kirjutada kasvõi) .


Eks sealt tuli juba toredaid ideid nii laste kui täiskasvanute käest, et kuidas teppida ja miks ja ... et õmbled sinna nööbi koos salajase jõulusooviga näiteks.


Ise poleks uskunudki, et näe, jälle kukkus tore ettevõtmine välja! Igatepidi tore! Eks lapsed said seal muudki huvitavat meisterdada/katsetada. Too "habemega neiu" ülemisel fotol on omale päkapikuhabeme kraasinud. Poisid meisterdasid puust päkapikke ja usinamad punusid looduslikust materjalist jõuluehteid.


PS.: Päkapikumaa töötab ka veel homme ja ülehomme. Helistage ette 53908214 (Malle) ja astuge läbi. Ikka täitsa tore päkapikumaa koos piparkookide, meisterdamiste, laulu, tantsu ja näitemänguga. (Näitemäng algab 11.45)

esmaspäev, 14. detsember 2009

Üks väga hea blogi!

http://thimbleanna.com/?cat=154

Seal on juttu käsitsi teppimise raamist ja veel on ta samasugust tehnikat/ lapimustrit teinud nagu Koduhaldjas siin alles hiljuti. Ühesõnaga: lugemist-vaatamist jagub

pühapäev, 13. detsember 2009

Huvitav idee Hollandi lapihuvilise käest


Mina omast arust meisterdasin lapitehnikas jõulukaardi. Täpsemalt öeldes, tegin neid mitu tükki eelmisel aastal, mõni jäi selleksi aastaks saatmiseks.
Üks läkski Hollandisse "Christmas swap"-i raames. Ja vastu tuli päris tore kiri sealt Hollandist! Pakisaaja tänas mind toreda nõelaraamatu eest!
Aga nohh, tõesti! Miks mitte!


neljapäev, 10. detsember 2009

Vanaaegsed tekiraamid asuvad jälle tööle


Mul oli plaan katsetada uue aasta saabudes käsitsi vateerimist sellel vanal tekiraamil, mille oma maja pööningult leidsin aga plaanid tsipa muutusid. Panen nimelt nood "vanakesed" juba varem tööle!

15., 16. ja 17. detsembril toimuvad Roosna-Alliku vallas, Kaaruka külas Päkapikumaa päevad.
Seal, muude tegemiste seas, on loomulikult ka käsitöötuba ja sinna ma need raamid üles panengi. Nii, et kes on huvitatud, astuge läbi!






Need pildid on aastast 2008

pühapäev, 6. detsember 2009

Ühe lapiteki sünd 2. osa


Jätkub järjejutt Kaaruka küla lapiteki teemal. Esimese osa leiad siit (link)
Täna, ennelõunasel ajal peeti maha "Lapiteki koosolek nr.3". Peab ikka järjekordselt kiitma, et kogemata sai jube lahe ettevõtmine algatatud! Rahvast käib koos aina rohkem ja täna olid mehedki juba platsis.


Ja samal ajal kui suuremad kohvetasid ja juttu puhusid ja jõulukaunistusi meisterdasid, toimus teisel korrusel "Rajalt maha" ebaametlik möll:


Aga hästi läks ja seekord ei kukkunud keegi rajalt maha! :D
Külalisena oli tähtsal koosolekul ka Nässu, Lätimaiste sugemetega rändurkaru (link):


Täna sai siis kokku arvatud, et maju/talusid on meie külas 45. Ja enamik on juba valmis. Sättisime nad kõigile imetlemiseks laua peale ritta.


Jajahh. Lapiteki eeltöö on lõpusirgel. Täna panimegi põhirõhku ikka sellele, et üle kontrollida, et kas ikka kõik majad on teki tegemisse kaasatud. Uurijaid ja kaardilugejaid jätkus piisavalt.


Tundub, et vist ikka kõik said meeles peetud ja lapitekki sisse kavandatud. Ja kui mõni majaomanik alles uuel aastal ärkab ja pahandab, et miks tema lappi ää ei oodatud ja teki sisse õmmeldud, ei jää meil muud üle kui too maja lihtsalt naaberkülasse lohistada.
Sedapsi.
Jutt sai kirja.
Peale jõule saame ehk ka juba kolmanda osa kirja panna.
Kirjutamiseni!

teisipäev, 1. detsember 2009

Tollid sentimeetriteks ja vastupidi

soomlaste Tuumalaskuri on hea abimees nobedalt ümber arvestamiseks nii ja naapidi