neljapäev, 23. juuli 2009

Lapitöö uue nurga alt




Siin on väike näide sellest, kuidas kasutada lapitöö käigus tekkivaid jääke. Hästi peenikestest ribadest, mida enam õmmelda ei anna, aga samuti õmblusäärtest (nt voodilinadel, kardinatel) punun ma klassikalisi punupatse, mida kerin siis tihedalt läbiõmmeldult "runnakateks". Sel kombel tekib hästi mõnus, pehme kuid tugev pind, mis sobib hästi näiteks vaibaks, aga ka kuumaaluseks, võtmehoidjaks või milleks iganes. Varem olen teinud lihtsaid ümmargusi latakaid (esimene pilt- võililled, teine-roosid), nüüd aga tekkis soov midagi keerulisemat-huvitavamat proovida ja keerasin kokku hunniku viie kroonlehega lilli. Neist tuli välja üks hästi erk ja rõõmsameelne uksematt.
See töö on hästi mõnus teleka ees nokkimiseks, samas võin hoiatada, et sõrmedele on see läbiõmblemine päris suureks koormuseks. Isegi mina, kes ma peaksin päris treenitud näppudega olema, ei saa iga päev seda tööd teha, liigestes tekib ülekoormus.

5 kommentaari:

isehakanud lillekasvataja ütles ...

Appi kui äge! Neid asju uurisin juba varem Su kodulehel, et kuda tehtud ja ... vahvad tõesti! Kui pikad ja pimedad sügisõhtud saabuvad, proovin ka kindlasti seda tehnikat!

Köögikata ütles ...

Väga lahedad!

ojake ütles ...

Kenad ja huvitavad matid, aga kas ajaliselt tasub tegemine end ära?Selle keerutamise ajaga jõuab ehk lapiteki valmis õmmelda.Proovin edaspidi ka teha ühe .Siiani olen neid ääri ära andnud kaltsuvaipade tegijale.

Jaanika Vakker ütles ...

Ajaliselt kindlasti ei tasu see keerutamine end ära! Eriti, kuna see tehnika on tõesti näppudele paras proovikivi. Pigem ongi eesmärk ribadele rakenduse leidmine ja millegi teistsuguse katsetamine. Praegugi olen ette võtnud oma väikeste tükkide kaltsukoti, et sealt midagi huvitavat leiutada- selle aja, mis sinna kulutan, võiks tegelikult palju targemalt kulutada, aga siis ei ole jällegi nii huvitav ja kaltsukott ka muudkui ainult kasvab nurgas;)

Koffikann ütles ...

isver kui lahe mõte. Nii vahvad!