neljapäev, 1. jaanuar 2009

Head uut aastat! Happy New Year! Счастливое Новый Год!

Sain selle toreda kaardi Narvast, Natalja Kapajeva'lt, sealseilt lapitöö tegijailt (lapitöö ring). Nimelt ikka kui mul vaba moment netis surfimiseks ja leian kuskilt mõne huvitava lapitehnika kallal tegutseja, saadan ikka talle küsimuse, et kas ta on huvitatud samuti meiega siin ühinema. Kahjuks neil pole eesti keel nii tugev, et kohe julgeksid liituda aga pole hullu. Aega on, aasta pikk, keeled õpitavad. Ehk siis aasta pärast. Aga ühendust seniks võiks ju ikka pidada, eks ole? 
This beautiful card send to me Natalja Kapajeva from Narva. She is quilter too. I ask her to join with our webclub, but she affraid because her estonian language is not so good. Too bad but I think it is nice if we will be in touch in any case.
Эта красивейшая карточка посылает к мне Natalja Kapajeva от Narva. Я спрашиваю, что ее соединяет с нашим webclub, но она испуганная потому что ее эстонский язык настолько не хорош. Слишком неудача но я думаем что славно если мы находимся в касании во всяком случае. I' m очень огорченный (I'm sorry), я перевожу мой текст с Babel Fish потому что я не имею русские письма в моем компьютере и мое письмо довольно странно с этим metodom.
Üks artikkel Nataljast:


Lapitehnikasse võib üle kanda ka Picasso maalid
Kuupäev: Pühapäev,26.märts.2006 kell 19:00:00
Teema: Persoon


Narva klubi Lapitehnika Pluss tekkis juhuslikult: Narva traditsioonilisel kunstnikupäeval oma lapitehnikas töid demonstreerinud Natalja Kapajeva juurde astusid võõrad naised ja palusid: „Õpetage meid selliseid asju tegema.“ Harrastus osutus köitvaks – ükski klubi asutajatest pole sellest lahkunud, see-eest on palju uusi liikmeid juurde tulnud. Seepärast, kui pool aastat tagasi otsustasid naised oma klubi ametlikult registreerida, oli nimi kerge tulema: Lapitehnika Pluss – tulla on lihtne, lahkuda aga võimatu.

17 aastat Kreenholmis kangakunstnikuna töötanud Natalja Kapajeva ise ei suuda enam meenutada, millest huvi lapitehnika vastu alguse sai. Kord tegi ta Kreenholmi jaoks lapitehnikat imiteerivaid joonistusi. „Mulle tundub, et olen sellega terve elu tegelnud: lapitehnikat on alati olnud nii koduses interjööris kui ka rõivastuses. See on mulle alati meeldinud. Nüüd aga tundsin, et tahan ainult sellega tegelda,“ räägib Natalja.

Esimene asi, mille Natalja lapitehnikas koju tegi, oli suur voodikate. „Teen katteid aeg-ajalt praegugi, väikesed asjad, nagu pajalapid, laudlinad jne, on aga igapäevane töö,“ ütleb kunstnik.

Lapitehnikas asjade tegemine on haarav, kuid töömahukas: ühe väikese pajalapi valmistamiseks kulub umbes neli tundi. Ettevalmistuski võtab palju aega. Kanga valimine on sama, mis kunstnikul värvide ettevalmistamine: mõnikord tuleb ühtainsat vajalikku värvi lappi kaua otsida.

Kangad ise annavad tihti tööde mõtte. Näiteks kord sattus Nataljale näppu ilusate liblikatega kangatükk. Tema arvates oli liblikaid riidel liiga palju. „Tahtsin neile vabaduse anda. Hakkasin valima kangaid, mida mööda oleks liblikatel võimalik „ringi lennata“ – nii sai alguse suur seinavaip,“ meenutab kunstnik.

Kord ostis Natalja kalendri austria kunstniku Gustav Klimti töödega – talle tundus, et paljudest väikestest ruudukujulistest elementidest koosnevad tööd on lausa loodud lapitehnikasse ümber kandmiseks. Natalja tegi Klimti motiividel kolm tööd: „Pankuri naise portree“, „Suudlus“ ja „Aed“. Kaks tööd on juba läinud, kuldbrokaadi tükkidest loodud särav „Pankuri naise portree“ sattus aga näitusele, mille klubi Narva laste loomingumaja fuajees korraldas.

Selle kõrval ripub elegantne kuldbrokaadi tükkidest vest, mida on kange tahtmine pankuri naise vestiks kutsuda. „Ei, selle töö tegin enne portreed – mulle kingiti palju kuldbrokaadi tükikesi, mis lausa ise tükkisid vestiks. Tuli ainult veidi kuldset kanti lisada – nii et vest on pankuri naise riietest palju odavam,“ muheleb Natalja.

Tema arvates võib enamiku tänapäeva kunstnike töödest lapitehnikasse ümber panna – see tehnika sarnaneb tänapäeva kunstiga. „Raske on kujutada ette klassikalise maali motiividel loodud lapitehnikas töid, kuid Picasso teemadel on need täiesti võimalikud. Kõige kergem on loomulikult kujutada MalevitØi „Musta ruutu“,“ naljatab Natalja.

Mõnikord tekivad tööde ideed nagu igal teisel kunstnikul kavanditena paberil, hiljem kantakse need riidele üle. Nii näiteks on Natalja Vana-Narva vaadetega seinavaibad olnud korduvalt väljas kunstigaleriis näitustel, ja edukalt.

Kuid klubi Lapitehnika Pluss näituse edu ületas kõik ootused: külastajatele, kes olid enamjaolt naised, meeldis see nii väga, et paljud tahavad end järgmiseks aastaks klubisse kirja panna. Veel lubati klubi kutsuda Peterburi traditsioonilisele lapitehnika festivalile.

Lapitehnika aitab end kujundajana väljendada

Miks on lapitehnika nii köitev? Natalja arvates annab see tehnika kõikidele naistele võimaluse end kodukujundajana väljendada. „See on naisele väga loomulik, sest just tema loob koduse interjööri. Koduse hubasuse ja meeleolu loovad aga just tekstiilid: kardinad, katted, padjad. Loomulikult kutsutakse praegu koduse sisekujunduse loomiseks disainer – kuid minu arvates pole see õige. Maja peab hubane olema eelkõige selle pererahvale ning ainult nad ise teavad kõige paremini oma maitset. Kodu kujundamisel peab lähtuma iseendast ning selles on peaosa naisel,“ arvab Natalja.

Praegu on klubis 13 naist vanuses 13-75 aastat. Ülekaalus on 30-40aastased tööl käivad pereinimesed. „Minu arvates tuleks neile anda medal selle eest, et nad kord nädalas klubisse pääsevad – paljud neist saavad oma töid ju ainult siin teha,“ tunnustab Natalja. Ühel tema õpilastest kulus oma abikaasa vastuseisu ületamiseks tükk aega, rahu tõi majja ette näidatud esimene valmis töö. „Oi, see on sul hästi välja tulnud, tee aga edasi,“ oli mees vaimustuses.

Mõned klubi liikmed on professionaalsed õmblejad, enamikul on õmblemiskogemus, leidub aga selliseidki, kes ei oska peaaegu üldse õmmelda. On üks daam, kes kardab elektriõmblusmasinat ega suuda sirgelt õmmelda. Kuid temalgi tulevad asjad kenasti välja – lapitehnikas on peamine kannatlikkus ja korralikkus, tegelikult on see lihtne tehnika,“ kinnitab Natalja. Kogenumatele õmblejatele on olemas isegi spetsiaalne, nn hull võte, kui kõik tükid on kangast meelega kõveralt välja lõigatud ja kokku õmmeldud.

Kõik klubi Lapitehnika Pluss näituse eksponaadid on naistel enda tarbeks tehtud asjad. Kõik need pajalapid, padjad, katted, kardinad ja kotid leiavad pärast näitust oma koha nobenäppude kodudes. „Võib-olla pole need tehtud just päris professionaalselt, see-eest armastusega. Ja seda on tunda,“ selgitab klubi juht näituse köitvuse põhjust.

IRINA TOKAREVA 
Laupäev, 25.3.2006





See artikkel pärineb lehelt Põhjarannik
http://www.pohjarannik.ee

(Kopisin netist) Kui tahate rohkem Natalja ja tema tegemistega tutvuda, googeldage. Lisan veel kaks linki tema töödele, mis leidsin ELTS- i vahendusel.
http://elts.ee/images/haapsalu/haapsalu28.jpg
http://elts.ee/images/haapsalu/haapsalu36.jpg

5 kommentaari:

Ise Hakanud Lillekasvataja ütles ...

Vahi kino! Arvuti kella järgi alles algab mul uus aasta!
Ilusat uut aastat kõigile! Eriti Lapiliisule, Koduhaldjale, Lovisale (kohe-kohe panen Su tutvustuse üles!), Sutsukesele, Koffikannule, Pireparmule, Meelile, Jaanikale ja Nodsule ja Egaterile ja Koduperenaisele ja ka kõikide peredele ja headele tuttavatele!

Lapiliisu ütles ...

Kena kaart!
Kui nad kirjutamisega jänni jäävad, siis pilte oma töödest-tegemistest võiksid ikka saata :)

Ise Hakanud Lillekasvataja ütles ...

Jajah, ma kirjutasin ka sellest talle, et hoidku ikka ühendust. Küll ma pildid ja muu taolise üles panen. Aga see tõlkimine Babel Fishiga on ikka ilus tsirkus küll! Ehk tuleb ajapikku mõni parem moodus tõlkimiseks pähe.

Koduhaldjas ütles ...

IHL oled väga tubli uurimustöö tegija! ja nõrga keeleoskuse pärast pole küll vaja eemale jääda, kus vaja seal ikka saab abi. ühendab siin ju meid ikka ühine huvi-lapitöö!
head uut aastat kõigile!

Meeli ütles ...

Head uut ja loomingulist aastat kõigile!